|
| |
FREESTYLE - kunst & kultuur
| |
|
| |
Viimati uuendatud:
09.02.2006
[23:23]
| |
| |
|
|
|
Tattoo - ajalugu |
| |
| |
| |
Iidsed rahvad ei pidanud tätoveerimist ainult kunstiks, vaid nad andsid sellele
müstilise või maagilise tähenduse. Läbi tätoveerimise sai inimene sideme
jumalaga, ammutas maagilist jõudu ja määratles enda geograafilise kuuluvuse.
Muistne tätoveering oli kasutusel sümboliseerimaks Maa ja inimkonna viljakust,
säilitamaks elu peale surma, rõhutamaks vanema kui juhi seisundit ning seotud
teiste kultuuriliste faktoritega.
Muinaskeldid ei kasutanud kirjalikku allikate talletamist, seega on vähe teada
nende tätoveeringute tähendusest. Suurem osa kaasaegseid keldi kujundeid on
pärit Irish Illuminated Manuscriptidest VI ja VII sajandist. See on aga palju
hilisem periood, kui oli keldi tätoveeringu kõrgaeg. Kujutisi iidsetel
raidkividel ja metallesemetel võib võrrelda nendega, mis olid kasutusel
tätoveeringutena.
Šotimaa põlisasukad piktid värvisid või tätoveerisid oma nägusid, kehasid ja
jäsemeid, kuna tahtsid näidata, et olles kaugel põhjas, on nad suutnud säilitada
oma esivanemate antiikpäritolu ja eristuda ümbritsevast (Paljud uurijad on
arvamusel, et keldid ja piktid on pärit samalt asualalt). Šotimaal võis
tätoveerimine olla keldi eelne, pärandusena eelrauaajast. Hilisematel Gaeli
müntidel on näha tätoveeritud põskedega sõdalasi ja samasuguseid teateid annavad
ka Caesari memuaarid, kus räägitakse maalitud kehadega briti hõimudest:
"Nad märkisid oma kehad erinevate loomafiguuridega et alasti olles
tekitaksid need nägijates hirmu". Üks kohalik ülestähendus Rooma järgsest
perioodist kirjeldab tätoveeritud nahka, kui gruppi kuuluvuse tõendajat/
positsiooni rõhutajat/ ameti või kutse määrajat/ läbi vastavate märkide:
"Kõik britid värvisid oma keha woadiga (ladina keeles Ivatis tinctoria-
taim, mille lehtedest sai sinist värvainet), mis andis neile palju kohutavama
välimuse lahingus".
| |
| | |
|
|
Freestyle.ee Foorum
| |
|
|
